MKM digimajanduse osakonna juhataja võttis Excellent Business Forumil kokku, millised on Eesti majanduse ja riigi andmevahetuse uued horisondid. Eesti on digitaalmaailmas alati olnud eeskujuks paljudele riikidele – seega võtamegi nüüd Sirli Heinsoo ettekande põhjal kokku teemad, mis aitavad ettevõtjatel tõhusamalt tegutseda.
Digimajanduse tulevik ja Eesti roll uute tehnoloogiate rakendamisel
MKM digimajanduse osakonna peamine eesmärk on ettevõtluskeskkonna parendamine. Seda saavutame ettevõtlusandmete kvaliteedi parandamise ja paremate e-teenuste pakkumise kaudu ettevõtjatele.
Digisillad sümboliseerivad uusi digitaalseid tehnoloogiaid, mis aitavad meil jõuda kõrgemale ja kaugemale. Siiski on oluline mõista, et nende tehnoloogiate väärtus jääb realiseerimata, kui me ei oska neid efektiivselt kasutada ega tea, millist väärtust need meile võiksid tuua.
Eesti digitaalne edenemine ja tuleviku visioon
Digimaailmas läheb Eestil hästi, kuid väikeriigina peame olema alati pisut paremad, et konkurentsis püsida. Paljude jaoks on tulevik juba käes – kasutame digitaalseid tehnoloogiaid ja tehisintellekti. Näiteks kasutab 27% Eesti elanikest igapäevaselt tehisintellekti, kuid vaid 3% ettevõtetest teeb seda. Euroopa Liidu statistika järgi oleme ettevõtjate digitaliseerituse tasemel 15. kohal. Kas oleme jõudnud mugavustsooni, kust on raske järgmist arenguhüpet teha?
Tööjõu tootlikkus ja digitaliseerimine
Eesti tööjõutootlikkus 2023 aastal oli 77,5%, kuid riigi eesmärk on jõuda 2035. aastaks 110%-ni. Tööjõu tootlikkuse tõstmiseks on võtmetähtsusega digitaliseerimine ja efektiivsuse suurendamine. Digimahukus ja tööjõu tootlikkus on tihedalt seotud, kuid Eesti pole veel tipus. Siht peaks olema kõrgemale jõudmine, vältides samal ajal kaootilist digitaliseerimist, mis tähendab seda, et digitaliseerimine peab olema läbimõeldud ja andmepõhine, et tõsta kasumlikkust.
Reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus
Reaalajamajandus lihtsustab ettevõtjate elu ja muudab erasektori efektiivsemaks. Oluline on standardiseeritud andmete kättesaadavus, mis võimaldab teha maksimaalse väärtusega äriotsuseid. Andmepõhine aruandlus tähendab tulevikus aruannete edastamise asemel andmete edastamist otse majandustarkvarast asutustele.
Innovatsioon
Eesti läheneb aruandluskoormuse lihtsustamisele ainulaadselt, tehes koostööd üle 20 riigiasutusega. Riik analüüsib andmevajadust ja standardiseerib andmekoosseise, et küsida andmeid ainult ühe korra ja võimaldada aruandluskoormuse vähenemist kuni 90%. Tulevikus liigume masinliideste suunas, et ettevõtjad saaksid esitada andmeid otse tarkvarast.
Digivõimekus ja küberkaitse
Digivõimekuse kasvuga käib alati kaasas küberkaitse. Eesti eesmärk on luua lisandväärtust andmetele tuginevate äriotsuste kaudu ja muuta suhtlus riigiga võimalikult lihtsaks ja automatiseerituks. Tulevikus peaks ettevõtja juhtimislaud olema tema tarkvara, mitte erinevad iseteeninduskeskkonnad.
Tänane innovatsioon on homne pärand. Oleme pidevas muutuses ja arengus, kus stabiilsuse ja innovatsiooni tasakaal on edu võti. Eestis on 36 iseteeninduskeskkonda, mis pakuvad teenuseid digitaalselt. Järgmine arenguhüpe on tuua digitaalsed teenused ettevõtjateni veelgi mugavalt ja õigeaegselt, võimalusel sündmuspõhiselt.
Kuula Sirli Heinsoo ettekannet ning kui sa ei soovi digitaliseerimise ja automatiseerimise teekonnal ajale jalgu jääda, siis Standard Books pakub sulle just õigeid funktsioone!
