Eesti majanduse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest rääkis Excellent Business Forumil majandusanalüütik Peeter Koppel.
Tänasel päeval seisab Eesti majandus mitmete keeruliste küsimuste ja probleemide ees, mis mõjutavad meie edasisi samme. Selleks, et mõista, mis toimub ja mis võib edasi juhtuda, on oluline vaadata suuremat pilti ja analüüsida meie majanduse struktuuri ja sõltuvussuhteid.
Eesti majandus põhineb suuresti ekspordil. See tähendab, et meie majandusliku heaolu aluseks on see, kuidas suudame toota ja eksportida kaupu ja teenuseid, mida teised riigid vajavad. Kahjuks on meil aga piiratud maavarade ressursid ning tööjõu hulk, mis seab meid olukorda, kus sõltume väga palju oma ekspordipartneritest. Kui meie peamised ekspordipartnerid, nagu Soome, Rootsi ja Saksamaa, seisavad silmitsi majandusprobleemidega, kanduvad need probleemid otseselt üle ka meile.
Millised aga on meie ekspordipartnerite majandusprobleemid?
- Soome heaoluühiskond oli suuresti üles ehitatud laenurahale, mille kasv ei ole jätkusuutlik. Praegu, kui võlakoorem on saavutanud kriitilise taseme, seisab Soome silmitsi reaalsusega, et senine heaolu oli ajutine nähtus.
- Rootsi kinnisvaraturg ja laenukapital on tugevalt mõjutatud intressimäärade tõusust, mis on viinud kinnisvaraturu languseni ja mõjutanud meie eksporti.
- Saksamaa majandust mõjutab energiasõltuvus Venemaa gaasist ja tuumajaamade sulgemine, mis omakorda tõstab energia hinda ja tekitab ebastabiilsust tööstuses.
Struktuursed ja tsüklilised probleemid majanduses.
Majandusprobleeme saab jaotada struktuurseteks ja tsüklilisteks. Tsüklilised probleemid on ajutised ja majandustsüklite osaks, kuid struktuursed probleemid on sügavamad ja pikaajalisemad.
- Demograafilised muutused – rahvastiku vananemine tähendab, et tööealist elanikkonda jääb vähemaks, mis omakorda vähendab majanduskasvu potentsiaali.
- Võlakoorma kasv – riikide võlakoormad on viimaste aastakümnete jooksul järsult kasvanud, pakkudes lühiajalist leevendust, kuid tekitades pikaajalisi probleeme. Nüüd, kui võlakoormad on saavutanud kriitilise taseme, on nende edasine kasvatamine raskendatud.
Tootlikkuse kasv on majanduskasvu oluline komponent, kuid kas sellel on ka piirid?
Paraku on arenenud riikides tootlikkuse kasvu saavutamine keeruline, kuna paljud võimalused on juba maksimaalselt ära kasutatud. Tootlikkuse tõstmine on lihtsam madalama arengu tasemelt alustades, kuid arenenud riikides, nagu Eesti, on see keerulisem.
Inflatsioon ja intressimäärad on majanduse olulised tegurid. Viimastel aastatel on inflatsioon saanud suureks probleemiks, kuna raha pakkumine on suurenenud, mis on tõstnud hinnataset. Keskpangad on olnud sunnitud intressimäärasid tõstma, et inflatsiooni ohjeldada. Paraku toob see kaasa kõrgemad laenukulud ja võib pärssida majanduskasvu.
Milline on aga tulevik?
Eesti majanduse tulevik sõltub suuresti meie võimest kohaneda muutuvate oludega ja leida uusi kasvuvõimalusi. On oluline, et meie äritegemise keskkond oleks võimalikult soodne, et me oleksime dünaamilised ja suudaksime reageerida kiiresti muutustele. Meie konkurentsivõime sõltub suuresti sellest, kui hästi suudame innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu tagada.
Optimism on oluline, kuna see viib edasi riske võtma, investeerima ja innovatsiooniga tegelema. Vaatamata keerulisele olukorrale on oluline säilitada positiivne hoiak ja otsida uusi võimalusi. Eesti väiksus ja dünaamilisus annavad meile eelise kiireks kohanemiseks ja uute võimaluste leidmiseks.
Kokkuvõttes seisab Peeter Koppeli sõnul Eesti majandus silmitsi mitmete väljakutsetega, kuid meie võime kohaneda ja innovaatilisi lahendusi leida annab lootust, et suudame neist väljakutsetest üle saada ja tagada jätkusuutlik majanduskasv.
