Tele2 juht Margus Nõlvak: juhtimine on teenus, mida pakud nii omanikele kui töötajatele

Mis on juhi tegelik ülesanne? Kas kõike kontrollida ja pidevalt otsuseid langetada või luua tingimused, kus teised saavad oma tööd võimalikult hästi teha?

Tele2 Eesti tegevjuht Margus Nõlvak rääkis tänavusel Excellent Business Forumil juhtimisest kui teenusest, otsustamise julgusest ja vastutusest ning sellest, miks hea juht peab oskama ka õigel ajal kõrvale astuda.

Varem Mainor Ülemistet juhtinud Margus on olnud 25 aastat seotud meeskonnaspordiga ning on nelja lapse isa. Ka ettekannet juhtide laval alustas Margus mõtisklusega inimese erinevatest rollidest. Olgu selleks lapsevanem, abikaasa, sõber või juht – iga rolliga kaasnevad omad ootused ja vastutus.

„Me oleme kõik juhid, sest et me teadlikult iseenda elu juhtides oleme ka juhid,“ usub Margus.

Juhipositsioonil muutub aga üha olulisemaks mõista, millist mõju avaldavad inimese sõnad ja teod teistele. Mida suurem on juhi vastutus, seda vähem saab ta oma rolli organisatsioonist või ühiskonnast lahutada.

Margus tõi siinkohal näiteks endise kaitseväe juhataja Martin Heremi, kelle käitumisvabadus erukindralina on teistsugune kui ametis oleva kaitseväe juhatajana. Samuti on selged rolliootused näiteks peapiiskopil.

Juht esindab, kommunikeerib ja otsustab

Marguse sõnul on juhi tööst levinud kaks vastandlikku ettekujutust: tegevjuht on kas pidevalt ülekoormatud ja tema kalender kuudeks täis või veedab ta suved golfiväljakul ja purjetades.

Margus usub, et juhi tööd ei mõõdeta ainult tema enda tegevuste või kalendris olevate koosolekute arvuga.

Juhi tegelike ülesannete kirjeldamisel lähtub Tele2 juht juhtimisteoreetiku Henry Mintzbergi käsitlusest, mille järgi saab juhi kümme erinevat rolli koondada kolme suuremasse kategooriasse.

Oma 8-aastasele tütrele Hannale on ta selle lahti seletanud eriti lihtsalt: „Issi esindab, issi kommunikeerib ja issi otsustab.“

Esindamine tähendab omanike huvide ja organisatsiooni väärtuste kandmist ning juhtimiskultuuri kujundamist. Kommunikeerimine tähendab vastutust info liikumise eest – mida edasi anda, mida võimendada ja millal midagi öelda. Neist kolmest peab Margus kõige olulisemaks otsustamist.

Margus võrdles seda purjetamisega: kui paat liigub õigel kursil ja autopiloot töötab, pole põhjust rooli keerata. Kui aga tuul või kurss muutub, peab juht otsustama, kuidas edasi liikuda.

Hea kliendikogemus algab heast juhtimisteenusest

Tavaliselt räägime teenusest kliendi vaatenurgast, kuid Margus käsitleb teenusena ka juhtimist.

„Ei saa eeldada, et meie inimesed pakuvad klientidele head teenust või kliendikogemust, kui organisatsioonis tervikuna on väga halb juhtimisteenus,“ leiab Margus.

Juht pakub teenust korraga kahele poolele. Omanikud ootavad käibe, turuosa ja ettevõtte väärtuse kasvu, töötajad aga selgeid eesmärke ja toimivat töökeskkonda. Juhi ülesanne on neid ootusi tasakaalustada.

See tähendab ka vastutuse võtmist olukordades, kus ettevõttel ei lähe hästi. Tegevjuht ei saa organisatsiooni kehvade tulemuste eest vastutust veeretada keskastmejuhtidele või klienditeenindajatele.

„Juhatuse liikmena ma tean, et iga päev on viimane tööpäev,“ ütleb Margus, viidates sellele, et tegevjuhi ametikoht ei ole kunagi iseenesestmõistetav.

Juht peab julgema otsustada ja eksida

Juhtimine tähendab paratamatult otsustamist olukordades, kus kogu vajalikku infot ei pruugi olla. Marguse sõnul teeb juht otsuse teadmises, et see on õige. Alles hiljem võib selguda, et valitud suund ei toonud soovitud tulemust.

„Kui hiljem te saite aru, et te olete eksinud, siis juhina on ülitähtis see, et te teete kohe uue otsuse, mis muudab seda valet otsust,“ ütles Margus laval. „Kui me vigu ei tee, siis me ei otsustagi midagi.“

See põhimõte kehtib ka meeskonna juhtimisel. Kui juht soovib, et inimesed võtaksid vastutust ja julgeksid otsustada, peab ta looma keskkonna, kus eksimine ei tähenda automaatselt läbikukkumist.

Marguse hinnangul peab tegevjuht mõnikord minema organisatsioonis tasandi võrra allapoole ja aitama keskastmejuhtidel keerulisi otsuseid teha või riske võtta. Oluline on seejuures mitte võtta neilt ära vastutust ega võimalust ise areneda.

Juhtimine ongi muudatuste juhtimine

Ettevõtetes räägitakse sageli muudatuste juhtimisest kui eraldi oskusest või projektist. „Juhtimine ongi muudatuste juhtimine. Ilma selleta juhtimist ei ole,“ usub Margus.

Iga uus otsus mõjutab varasemaid kokkuleppeid ning võib käivitada organisatsioonis hulga järgmisi otsuseid. Muutused ei piirdu ainult juhtkonnaga, vaid jõuavad töötajate ja klientideni.

Muutustega koos muutuvad ka organisatsioonile vajalikud oskused. Margus tõi paralleeli meeskonnaspordist – isegi kui võistkond võidab hooaja lõpus meistritiitli, ei tähenda see, et järgmisele hooajale minnakse vastu sama koosseisuga. Uued eesmärgid võivad nõuda teistsuguseid oskusi.

Sama kehtib ettevõtluses. Inimesed, kelle teadmised ja kogemused olid ettevõtte ühes arengufaasis hädavajalikud, ei pruugi järgmises etapis katta kõiki uusi vajadusi.

„Ettevõtluses see kompetentsi hindamine peab olema peaaegu igapäevane, sest sealt tuleb konkurentsieelis,“ rõhutab Margus.

See ei tähenda, et iga muutusega peaks kaasnema inimeste väljavahetamine. Küll aga peab juht suutma ausalt hinnata, milliseid oskusi organisatsioon vajab ja kuidas neid arendada või meeskonda juurde tuua.

Kui juht ise eesmärki ei usu, peab ta tegema otsuse

Ametipositsioonist ja oskusest ülesandeid jagada juhtimiseks ei piisa. Marguse hinnangul peab juht ka ise uskuma organisatsiooni eesmärkidesse ja suutma teisi innustada.

„Kui juht ise tegelikult ei usu visiooni või eesmärkidesse ja ta ikkagi seda tööd teeb, siis sellest ei tule mitte midagi välja,“ ütles Margus ja lisas, et sellisel juhul tuleb võtta vastutus ja vajadusel ise edasi liikuda.

Kuidas juht tööpäeva lõpus juhirollist välja astub?

„Väga selgelt olen päris tugevad jooned vahele tõmmanud oma rollidele. Kodus ma olen isa rollis, sõbra rollis, abikaasa rollis – ma ei tegele tööasjadega. Kui ma koduuksest sisse astun, siis mul käib klõks ja ma olen hoopis teises rollis,“ sõnas nelja lapse isa Margus.

Üks tema harjumusi on vaadata järgmise päeva töökalendrit alles hommikul, mitte eelmisel õhtul. Samuti ei sobi talle hästi kodukontoris töötamine.

„Mul on õnn sõita pool tundi tööle ja koju ja see aitab mind maha laadida ja peale laadida,“ kirjeldab Margus oma igapäevast harjumust, mis lubab tal kontorisse jõudmiseks teadlikult üle minna juhirolli ja koju jõudes selle seljataha jätta.