Miks on oluline hea äritarkvara?
Mis eristab head äritarkvara soodsamatest alternatiividest? Milliseid arengusuundi on tarkvaraarenduses ette näha? Kui tugevalt on mängu tulnud AI ja millised on tehisintellektiga seotud väljakutsed? Küsimustele vastab Excellent Business Solutions Eesti AS arendusjuht Sven Karuse.
Mis eristab head tarkvara turul olevatest odavamatest alternatiividest?
Hea äritarkvara katab ära suure hulga standardprotsesse, kuid on samas kohandatav vastavalt ettevõtte vajadustele ning avatud integreerimiseks teiste tarkvaradega. Tarkvara peaks pakkuma valmis struktuuri, mida saab võtta lihtsalt kasutusele, kuid samas peaks olema võimalik seda kohandada ettevõtte vajadustest lähtuvalt. Samuti peaks hea tarkvara olema võimeline ettevõtte kasvuga kaasas käima. Jäigad ja programmi arendaja nägemuse alusel loodud tarkvarad jäävad varem või hiljem kasvava ettevõtte vajadustele jalgu.
Milliseid uuendusi või arengusuundi näete lähitulevikus äritarkvara arenduses?
Tänapäeval pööratakse järjest rohkem rõhku protsesside digitaliseerimisele ja integreerimisele. Info, mis on juba kuhugi sisestatud, peaks liikuma kogu ahela vältel edasi digitaalselt, et vähendada käsitööd ja sellest tulenevaid võimalikke vigu.
Palju on pööratud rõhku kuludokumentide digiteerimisele, loodud on liidestamise keskkonnad, kus ka mitteprogrammeerijad saavad erinevaid keskkondi omavahel liidestada ja nii oma süsteeme efektiivsemaks muuta.
Tarkvaraarendajad on loonud liidesed riigi poolt loodud andmebaasidega, olgu selleks siis Äriregister või Maksu- ja Tolliameti portaal. See kõik võimaldab muuta tööd efektiivsemaks- saates enda maksudeklaratsiooni ära otse majandustarkvarast, ei pea kasutaja muretsema, kas 20. kuupäeval on e-Maksuameti koduleht üle koormatud.
Kas ja kuidas mõjutavad uued tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, äritarkvara funktsionaalsust?
Tehisintellekt (AI) on praegu ilmselt kõige kiiremini arenev IT haru. Microsoft on Chat GPT-sse investeerinud üle 10 miljardi, Lõuna-Korea teatas, et investeerib AI kiipidesse järgmise 3 aasta jooksul üle 60 miljardi.
Elon Musk ennustab, et järgmise aasta lõpuks on AI targem kui inimesed. Isiklikult ma selles kahtlen, kuid kindlasti on AI-d kasutavad inimesed juba praegu eelisolukorras võrreldes nende mittekasutajatega.
Äritarkvarades on AI juba kasutusele võetud. Seda kasutatakse näiteks finantside juhtimises leidmaks kõrvalekaldeid tavapärasest, samuti kliendisuhete haldamisel. Samuti laovarude haldamine, tööjõu planeerimine jne. Üldistades võib öelda, et AI saab inimesest paremini hakkama suurte andmehulkade töötlemise, kõrvalekallete leidmise ja optimeerimisega.
Üks huvitav ja veidi isegi naljakas näide oli see kui AI-lt küsiti, kellele on kõige efektiivsem sügisel pakkuda uusimaid ja moodsamaid nutividinaid. AI leidis, et parim sihtgrupp on pensioniealised naisterahvad, sest vanaemad hakkavad varakult jõulukinke varuma. Inimaru võibolla selle peale ei tuleks.
Kas on erinevusi äritarkvara lahenduste pakkumisel väikestele ja suurtele ettevõtetele?
Väikesed ja suured on võib-olla veidi vale eristamine, pigem on olulisem protsesside keerukus. Aga siiski, suuremate ettevõtete puhul on andmemahud suuremad, kahjud tarkvara mittetoimimisest või ebaefektiivsusest samuti. Suurte ettevõtete puhul peab tarkvara ja kogu infrastruktuur toime tulema suurte andmemahtudega.
Väiksemate ettevõtete puhul on olulisem tarkvara ja selle juurutamise lihtsus ja kindlasti ka odavus. Samas ei ole ka odavat hinda mõtet maksta tarkvara ees, mis lihtsalt ei ole sobiv.
Kuidas te tagate, et äritarkvara vastab kõikidele turvastandarditele ja andmekaitsenõuetele?
Excellentis pöörame me väga suurt rõhku andmete turvalisusele. Nii asub meie pilv andmekeskuses, mille haldajal on kvaliteedijuhtimise ja andmeturvalisuse sertifikaadid. Kasutame moodsamaid lahendusi kogu pilve ja selles toimuva monitoorimiseks 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.
Koostöös infoturbe partneriga viime perioodiliselt läbi teste nii meie tarkvara, ettevõtte protsesside kui ka inimfaktori haavatavust silmas pidades.
Meeles tuleb siiski pidada, et nõrgim lüli kogu ahelas on inimene, kui tarkvara kasutaja jätab enda arvuti lukustamata kujul kohvikulauale ja paroolid on märkmepaberiga klaviatuurile kinnitatud, siis ei ole tarkvaraarendajal liiga palju võimalusi pahalasi eemale hoida.
Nagu näha ümberringi toimuvast, siis on ka küberkuritegevus suundunud otseselt masinate vastu suunatud rünnakutelt pigem pehmete faktorite vastu ja püüavad leida nõrkusi inimestest. Oluline on töötajaid koolitada, et kõigil, kes arvutit kasutavad oleks vähemalt mingi arusaamine elementaarsest küberhügieenist- mida tasub klikkida ja mida ei tasu; mida teha siis kui juba on klikitud ja pahandus on valla päästetud jne.
Kas oskate nimetada mingeid konkreetseid mõõdikuid või näitajaid, mis näitavad tarkvara efektiivsust?
Kõige olulisem efektiivsuse näitaja on ilmselt töötajate kokku hoitud aeg. Aga kindlasti võib tuua ka muid näiteid- andmete valesti sisestamisest tulenevate kahjude vähendamine, õigeaegselt esitatud aruandlus jne.
Siiski on tarkvara ainult üks töövahend, olulised on protsessid. Kui ettevõtte tööprotsessid on efektiivsed, siis muudab hea tarkvara efektiivsust suuremaks. Kui protsessid on ebaefektiivsed, siis võib hea tarkvara hoopis ebaefektiivsust suurendada.
Milliseid väljakutseid ja takistusi võib ette tulla äritarkvara arendamisel ja rakendamisel ettevõtetes?
Arendamise seisukohalt teeb elu keeruliseks seadusandja poolt tulevate muudatuste ebakindlus. Et laialt kasutatavat tarkvara hästi arendada, peaksime piisavalt pikalt ja detailselt ette teadma, mis muudatused riigi poolt tulemas on ja kas meil on vaja näiteks mingite deklaratsioonide esitamiseks midagi omalt poolt muuta.
Juurutamise puhul ettevõtetes on vahel tunda seda, kuidas inimesed, kes on harjunud andmeid sisestama, tunnevad, et nad jäävad oma tööst ilma kui tarkvara nüüd „kõik nende eest ära teeb“. Neid võiks siinkohal lohutada- kõike kindlasti tarkvara veel niipea tegema ei hakka. Lihtsalt inimesed saavad tegeleda targema tööga, milles nad on täna veel kindlasti paremad kui masinad.
