Millal tasub olla vabatahtlikult käibemaksukohustuslane?
Kui sinu ettevõte käive ületab kalendriaastas 40 000 eurot, siis oled päris kindlasti käibemaksukohustuslane. Kui aga käive on väiksem või pole seda veel tekkinud, saad võimaluse otsustada, kas registreerida end vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks või mitte.
Millistel juhtudel oleks pigem kasulik käibemaksukohustuslane olla ning millistel mitte?
Käibemaksukohustuslaseks tasuks end registreerida siis, kui sinu ettevõtte klientideks on valdavalt teised ettevõtted. Miks?
Kui viid tehinguid läbi peamiselt nende ettevõtetega, kes on käibemaksukohustuslased, on sul sellisel juhul õigus käibemaks hiljem Maksuametilt tagasi küsida või teha tasaarveldus müügi- ja ostukäibemaksu vahel. Sama reegel kehtib ka investeeringute puhul.
Kui aga müüd oma toodet või teenust peamiselt eraisikutele, on parem, kui sinu ettevõte poleks käibemaksukohustuslane. Esiteks on sul niiviisi selge konkurentsieelis teiste ettevõtjate ees: käibemaksu puudumisel on sinu toode või teenus teistest sellevõrra odavam – eraisik käibemaksu tagasi ei küsi.
Samas võib käibemaksuks mineva summa võrra lihtsalt suuremat kasu teenida, lisades selle toote või teenuse maksumusele. Ühtlasi ei tasuks vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks hakata, kui sinu ettevõtte kulud on väga madalad või moodustavad suure osa nendest just tööjõukulud.
Lisaks käibemaksukohuslasele lisandub iga kuu 20ndaks kuupäevaks juurde ka paberitööd, kuna tuleb esitada käibemaksudeklaratsioon Maksuametile. See tähendab lisaaega ning ka raamatupidamiskulusid.
Seega tasub enne vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks hakkamist mõelda oma ettevõtte tegevused läbi ning seejärel otsustada, milline on sinu jaoks parim valik.
Kui siiski pead käibemaksudeklaratsiooni edastama, siis Standard Books võimaldab seda kahel viisil:
- Aruande eksportimine XML faili.
- Aruande saatmine otse programmist Maksuameti serverisse
