Kümme aastat on pikk aeg, mille sisse mahub üht-teist, eriti kui olla sedavõrd proaktiivne, nagu seda on Excellent Business Solutions Eesti aktsiaseltsi pilveteenuse tootejuht Dmitri Volhonski, nähtamatu võlur tuhandetele raamatupidajatele tuttava äritarkvara Standard Books taga.

Dmitri Volhonski on üks neid inimesi, kes on nii energiline, et see on tajutav juba eemalt. Esmamulje saab suheldes kinnitust ning edasi ei jää enam kahtlust – mees on elav kinnitus põhimõttele „kes teeb, see jõuab.”

Ei ole just tavapärane alustada tööelu juba keskkoolis, ent Dmitri tegi just seda. „Alustasin ettevõttes Arvato Services Estonia OÜ, mis pakub kõnekeskjaama teenust suurettevõtetele nagu Vodafon ja Microsoft. Minu ülesanne oli pakkuda X-boxi kliendituge Euroopa regioonile, valdavalt aga Inglismaale,” alustab  Dmitri. „Töösuhe kestis ühtekokku üheksa kuud. Kui lõpetasin keskkooli, sain ametikõrgendust ja minust sai teise taseme agent ehk supervisor,” jätkab ta ning selgitab, et supervisor on keegi, kellele antakse kõne üle siis, kui helistab klient, kes polnud esmase klienditeenindusega rahul.

Hing ihkas edasi liikuda

Kuna supervisor’i roll oli Dmitri sõnul küllaltki piiratud ning eeldas tegelemist üksnes probleemidega, ei leidnud ta motivatsiooni sellega jätkata ja alustas tööotsinguid. Üsna pea sai ta kontaktvõrgustiku kaudu kutse töövestlusele ettevõttes HansaRaama OÜ. „Tol ajal ei teadnud ma äritarkvarast suurt midagi, ülikooliharidust mul ei olnud, ent intervjuule ma sain,” meenutab Dmitri nüüdseks kümmekonna aasta taguseid sündmusi.
Tema arvates ongi nii IT kui ka ärijuhtimise puhul tihtipeale määravam edule suunatud inimtüüp ja sisemine motivatsioon. „Either you do it or you don’t,” lausub Dmitri lühidalt ja öeldu lubab arvata, et tema enese puhul on tegemist esimese variandiga. „Kui oled hea ärivaistuga, tegeled sa äriga tõenäoliselt juba keskkoolis, ent kui sa pole seda tüüpi inimene, ei ole just kuigi tõenäoline, et muutud selliseks kõrgkooli lõpudiplomi kätteandmisel,” selgitab ta. Dmitril oli juba väikesest peale tahtmine elada nii, et ei peaks vanematelt raha küsima. „Tahtsin ikka ise hakkama saada. Kui olin 19, kolisin omaette ja suutsin ennast ise üleval pidada, mis minu jaoks oli väike isiklik võit,” avaldab ta.
Nii alustaski ta tööd HansaRaama OÜ-s. „Esimesed neli kuud oli mul kõva õpipoisiaeg,” jätkab Dmitri. „Kerge kultuurišokk oli ka, sest nüüdsest tuli tööl käia iga päev, mängu tulid kindlad korporatsioonireeglid, samuti oli kohustus iga päev ülikonda kanda,” kirjeldab ta ning lisab, et kõiges selles polnud vähimatki halba, lihtsalt kõik oli täiesti teistmoodi.

Alguses tuli tõsiselt vaeva näha

Esimesed neli kuud uues keskkonnas kulusid tal üksnes õppimisele ja kõik see ei olnud sugugi lihtne. „Eks ma olin suurema osa ajast teistel jalus,” jätkab ta muigega ja lisab, et lõpuks hakkas ta asjadest aru ka saama.
Alguses oli Dmitri HansaRaama konsultant. Ja nõnda terve aasta, kuni temast sai vanemkonsultant. „See tähendas, et minu vastutusvaldkonda kuulusid nüüdsest suuremad kliendid, keerulisemad probleemid, projektid, juurutus, koolitused jne,” loetleb ta. „Kui olin vanemkonsultandina juba mõnda aega toimetanud, paluti mul sõna võtta algajate töötajate konverentsidel,” jätkab ta. Kuna liikuvus oli toona üpris suur, toimus kolm korda aastas uute töötajate konverents, kus nädala jooksul tutvustati uutele töötajatele korporatsiooni, selle kliente ja peamisi tooterühmi. „Minul oli ka paar segmenti, nagu näiteks klienditoe osas klientidega suhtlus, üldine tootekoolitus, meie tarkvara kliendihalduse mooduli ja selle funktsionaalsuse koolitus jpm. Võiks öelda, et pea kõik töötajad, kes ettevõttesse tulid, käisid minu käe alt läbi,” räägib Dmitri.

Laiskus ei lase liigselt eksida

Arvutid on alati olnud Dmitri jaoks hobi. Enda sõnutsi on ta tech-savvy, mis maakeeli tähendab seda, et ta on arvuteid koolipõlvest saati iseseisvalt nii kokku kui ka lahti monteerinud ja teab üsna detailselt, mis nende sees on. „Olen IT-d õppinud täiesti omal käel ning olen alati tegutsenud pigem tarkvara kui riistvaraga ehk siis erinevate programmide ning nende suhtluse ja koostööga,” jätkab ta ja lisab seejärel tõsiselt, et tegelikult on ta üsna laisk inimene. „Olen täpselt nii laisk, et näen tõsiselt vaeva, et ei peaks ühte ja sama asja uuesti ja topelt tegema,” põhjendab Dmitri. Mõnda aega jätkas Dmitri koolitustega, liikudes ajapikku edasi esmalt vanemkonsultandi ja siis tootejuhi kohale. „Tootejuhi roll oli vastutada, et toode töötaks ja oleks seadusega vastavuses igas riigis, on ju meie tarkvara esindatud ligikaudu 30 riigis,” selgitab ta. Tasub teada, et tarkvara päritolumaa on Rootsi ja tootjaettevõte HansaWorld tuli Eestisse 1992. aastal ehk üle kahekümne viie aasta tagasi.
Dmitri lisab: „Otseselt Eesti tootega ma toona ei tegelenud, kuigi aitasin Eesti tootejuhtidel oma tööd teha. Hästi palju oli koostööd Eesti partneritega – ühiseid seminare, uuenduste tutvustusi ja muud. See maailm oli väga äge.”
Mingil hetkel sai Dmitrist Eesti üksuse tootejuht, mis tõi kaasa vastutuse selle eest, et toode vastaks Eesti seadustele ja oleks ajakohane ka siis, kui muutus käibemaks, tuli euro, lisandusid KMD INF ja e-arved. Sisuliselt on tootejuhi roll väga suuresti seotud tootearendusega. „Kui rääkida klassikalistest tarkvaravigadest, näiteks et aken ei avane või mõne aruande nimetus ei ole korrektne, siis on tootejuhi kohustus edastada see info arendajatele, töötada arendajatega koos ja kõige lõpuks kinnitada, et probleem enam ei kordu,” kõneleb ta. „Tõsi, tootejuht otseselt midagi ei programmeeri, ent ta peaks mõistma, kuidas programm töötab, ehk teisisõnu peaks tal olema diagnoosivõimekus, märgib Dmitri. Lisaks tuli tal tootejuhendeid tõlkida ja koostada.
Edasi sai Dmitrist ettevõtte IT-juht. „Kontsern tervikuna koosneb ligikaudu 100 inimesest,” jätkab ta. „IT-juhi ametikoha täpsem nimetus oli ASP – active service provider ehk inimene, kes vastutab, et asjad on „püsti” ja toimivad,” jutustab Dmitri. „Ühtekokku oli IT-juhte kolm: Rootsis, Ühendriikides ja mina siis Eestis,” lisab ta. „Ühendriikides oli eraldi inimene seepärast, et keegi vastutaks asjade eest ajal, mil meil on parasjagu öö ja neil päev,” selgitab ta.
Dmitri sõnul vastutati serverite eest, märksõnadeks Linux, skriptid, tarkvarauuendused ning up-time. „Serverite haldus, inimeste aitamine, telefonikeskjaam, wifi, reeglid, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine – sisuliselt tarkvara haldus ja administreerimine,” loetleb ta oma ülesandeid ning kinnitab, et ehkki ta oli arvutite hingeelust vundamendi tasandil juba aru saanud, lisandus nüüd sellele märksa sisulisem ja sügavam teadmine. „Olin varemalt loonud iseseisvalt näiteks Dropboxi-laadse programmijupi, oskasin seadistada ruuterit ja vahetada wifi-võrgu nime, ning kõigest sellest oli nüüd palju abi. Suutsin uusi teadmisi olemasolevatega süsteemselt integreerida,” jätkab ta.

Excellenti ajastu algus

2012 aastal lõpetas HansaWorldi Eesti osakond töö ning tegevuse võttis üle Excellent Business Solutions Eesti AS, kes oli üks HansaWorldi partnereid Eestis. Koos paljude teiste ettevõtte töötajatega kolis ka Dmitri üle Excellenti. „HansaRaamaga töötasin ma viis aastat, tänavu oktoobris täitub kuus aastat juba ka  Excellentis, mis tähendab, et sisuliselt olen ma ühe ja sama tootega läbi teinud kõik mõeldavad arenguetapid, mis selle kümmekonna aasta sisse mahuvad,” täheldab ta.
Nüüdseks on tootest saanud Standard Books. „Toote väljanägemine on jäänud samaks, kuid nimi ja sisu on ajas muutunud,” täpsustab Dmitri.
Tõe ja täpsuse huvides tasub märkida, et kõik HansaRaama endised kasutajad jätkavad nüüdsest Standard Books’iga. „Samas pole vähem kõnekas fakt, et ka Excellent on Eestis tegutsenud alates 2002. aastast, kuid oma iseseiseva kliendibaasiga,” räägib Dmitri ning lisab, et hetkest, mil Excellent HansaRaama kliendid üle võttis, kasvas kliendibaas üleöö märkimisväärselt.
Praegu on Excellentil, kus töötab ühtekokku ligi 35 ägedat inimest, kontor nii Tallinnas kui ka Tartus. „Tõsi, põhiosa meist asub siiski Tallinnas, Tartus on praegu neli inimest,” täpsustab Dmitri, kes on praeguseks läbi teinud kõik mõeldavad ametipositsioonid, mis ühes tarkvaraettevõttes vähegi olla saavad. Excellenti tulles asus Dmitri tööle vanemkonsultandina ning tema vastutusalasse jäi nii klienditugi kui ka töötajate ja koostööpartnerite aitamine. „Paar-kolm kuud olin ma ametis ka müügijuhina, ent see roll oli ajutine. Kui kusagil tekkis olukord, mis vajas kiiret sekkumist ja lahendamist, pöörduti enamasti minu poole. Seega olin nagu omamoodi tuletõrjuja,” muheleb ta ning lisab, et müügitöö kujunes teisejärguliseks ning arendusosakond paelus teda ennastki rohkem. Ühiselt otsustati, et mitmekülgsele mehele on kõige sobivam tootejuhi ametikoht.
2013 aastal hakkas Excellent aktiivsemalt tegelema pilveteenuste arendamisega. „Meie tarkvara kasutavad kliendid ei soovinud enam riistvara hallata, vaid eelistasid andmed kolida meie serveritesse. „Kui hakkasin fookust tootejuhtimiselt pilveteenustele muutma, oli meil majutatavaid kliente juba pea 60 ringis,” meenutab Dmitri, kes püüdis juba toona kõike majutusega seonduvat automatiseerida ning ehitas teenuse juurde mitmesuguseid loogikaid ja teavitusi. „Näiteks peaks automaatne teavitus tulema siis, kui kõvaketas hakkab täis saama,” selgitab ta.

Uus suund, uus amet

Tänu uue ärisuuna arengule sai Dmitrist pilveteenuse juht. „Ütlen tihtipeale, et käisin läbi kõik ametikohad, mis organisatsioonis vähegi mõeldavad olid, ning kui need viimaks otsa said, tegin endale ise uue,” naljatab ta ja lisab, et nüüdseks teab suurem osa raamatupidajaid, mida pilveteenus endast kujutab. Et just  Dmitri sellele positsioonile asus, on igati põhjendatud, sest IT-maailmas tundis just tema end kõige vabamalt.
Nüüd on Dmitri „pilvemaailmas” tegutsenud juba viis aastat. „Alates 2014. aastast hakkasime klientide servereid teadlikult pilveteenusele üle viima. Pilveteenus tagas selle, et kliendid, kelle andmed paiknesid igaühel oma serverites, said need viia ühtsesse keskkonda ning meil oli võimalik neid paremini hallata,” selgitab ta. „Tarkvaraga on kord juba selline lugu, et kui kliendil on probleem, siis pelgalt telefoni teel antud selgituste põhjal ei ole alati võimalik sellest adekvaatset pilti saada, samas kui pilves paiknevaist andmetest on hetkega parem ülevaade olemas. Pealegi tagab pilveteenus ka kliendile parema halduse,” põhjendab ta ning lisab, et andmehalduse turvalisuse nimel tehakse Excellenti meeskonnas tublit tööd. „Varundame, monitoorime, hoiustame ja oleme kaasanud väga palju eksperte. Oleme koostöös vastavate asjatundjatega korraldanud teadlikke turberünnakuid, et leida üles turvaauke jne,” kirjeldab ta.
Praeguseks on Excellentil pilves üle 2300 ettevõtte ehk litsentsiomaniku, mis Dmitri sõnutsi tähendab, et reaalselt on pilveteenust kasutavaid ettevõtteid üle 20 000. „Litsentsiomanikel on enamasti mitu ettevõtet, kes teenust kasutavad, sestap on see arv sedavõrd palju suurem,” põhjendab ta.

Standard Books – rohkem kui raamatupidamistarkvara

Dmitri räägib, et ehkki Standard Booksi teatakse valdavalt kui raamatupidamisprogrammi, on ettevõtte eesmärk seda kuvandit muuta. „Tegelikkuses on see ikkagi äritarkvara, kus on ka väga hea lahendusega raamatupidamistarkvara,” lausub ta. „Meie toote teeb eriliseks integreeritus,” jätkab Dmitri ja selgitab, et selle all peetakse teenuse tasandil silmas terviklikkust. Klient kohaldab programmi vajalike moodulite abil enda ettevõtte vajadustele vastavaks. Samu mooduleid on võimalik üksteisega integreerida või kasutada eraldiseisvalt. „Pakume kliendile rätsepaülikonda, mis sobib just temale.”
Dmitri lisab, et kui HansaWorld 1992. aastal siinsel turul alustas, oli see üks esimesi raamatupidamistarkvarasid Eestis. „Standard Books on juba märksa laiema haardega ja identifitseerib end eeskätt äritarkvarana,” kinnitab ta.
„Arendustööd tehakse ka sellise nupu nimel, millel on kiri „tee töö ära”, kuid selleni pole me veel jõudnud,” naljatab Dmitri. Kui aga tõsiselt rääkida, siis käib Excellentis arendustöö jooksvalt ja pole kahtlust, et võidu püütakse joosta kogu maailmaga. „Valdavalt on meil korraga töös maksimaalselt kaks või kolm tüüpi arendusi. Kliendispetsiifiline arendus võib kesta nii ühe kuu kui ka ühe aasta. Ajakulu määrab kliendi soov ja see, kui palju erineb kliendi soov meie pakutavast baasteenusest,” jätkab ta.

Kliendi tagasiside on ülioluline

Kindlasti testitakse tööd enne kliendile üleandmist ettevõttes, edasi pannakse kliendi jaoks üles programmi testversioon. „Kui avastame vigu, parandame need ära. Kui vastuolusid ega vigu ei näi olevat, pannakse programm „laivi”,” kõneleb Dmitri. Veel ütleb Dmitri, et tegelikkuses mõjutab tulemust tugevasti kliendi initsiatiiv ning valmidus teha koostööd ja anda testversioonile võimalikult üksikasjalikku tagasisidet. „Mida selgem ja läbimõeldum on tagasiside, seda täpsemini saame meie oma tulemust parendada,” lisab ta. „Me võime ju arvata, et teame, mida klient soovib, ent kokkuvõttes on oluline see, et tulemus vastab kliendi ootustele. Toon alati näite, et kui klient tahab tellida oma autole kaheksa kojameest, põhjendades seda sellega, et aken peab laitmatult puhas olema, on meie asi soovi kriitilise pilguga hinnata ja vajaduse korral öelda, et selline lahendus ei ole kõige mõistlikum,” räägib Dmitri, kelle sõnul on tarkvaaraarendus äärmiselt huvitav ja loominguline maailm.
„Tihtipeale peab asju tegema kas uuesti või ümber, tuleb eksida, sest taustsüsteem muutub kiiresti. Näiteks e-arved pole täna need, mis nad olid eile,” avab ta. „Fookus muutub pidevalt. Viimase aasta jooksul oleme liidestanud e-arve teenusega mitu operaatorit võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil tegime koostööd üksnes Omnivaga,” jätkab ta. Lisandunud on ka liidestused mitme erineva tarkvaraga, olgu või näiteks tšekk.ee, mis võimaldab tšekke skaneerida nii, et need tulevad programmi ostuarvetena sisse.
Kuna tegemist on siiski Rootsi ettevõtte tootega, toimub lõviosa põhiarendusest seal. „Meie eestindame programmi siinsele turule ja keskkonnale vastavaks,” märgib Dmitri.

Kümme aastat arengut ja arendamist

Kümmekond aastat sama tootega tegutsemist tähendab Dmitri jaoks seda, et ta on justkui sellega koos üles kasvanud. „Mis seal salata, ka siinne kollektiiv on midagi sellist, millest ma ei ole suutnud ega soovinud lahti lasta,” möönab ta ning lisab, et Excellent on nii tema kui ka ilmselt paljude teiste jaoks omamoodi perekond. „Justnimelt selle meeskonna vibe on see miski, mis mind hommikuti käima tõmbab,” lisab ta.
Veel on Dmitri nende aastatega taibanud, kui väga peab paika ütlus, et kümne aasta jagu kogemusi saab ikka vaid kümne aastaga. „Nii on,” kinnitab ta. „Vähemaga lihtsalt ei mängi välja!”
Dmitri päevad on kirjud ja tegemisi jagub mitmele rindele. Samuti kipub endiselt olema nõnda, et kui midagi on väga vaja, aga keegi justkui ei oska ega suuda, teeb Dmitri asja ära. „Näiteks oli häda meie kontoris oleva Vaikuseboksiga, mille lüliti ei toiminud. Kui see juba mõnda aega ei toiminud, vaadati taas küsiva pilguga minu otsa. Nüüd on meil aga lüliti, mis töötab üle wifi,” naerab mees.
Kui kusagil on vaja ettevõtte nimel kõnelda või sõna võtta, teeb seda samuti enamasti Dmitri. Funktsioone on nii palju, et Dmitrilt saab abi igas valdkonnas „Pilt on lihtsalt nii kirju. Ja kuigi mu põhirõhk on praegu pilveteenustel, võimaldab kogutud teadmistepagas hakkama saada igal alal,” usub ta.

Oskab läbipõlemist teadlikult ennetada

Aastad on õpetanud Dmitrit intensiivse töötempo tõttu läbipõlemist teadlikult vältima. „Kui reede õhtul tekib mõni hädaolukord, suudan ma siiski rahu säilitada ja pärast probleemi lahendamist ka öösel sügavalt magada,” kostab ta.
Ent Dmitri maailma mahub lisaks tööle veel palju asju, mida ta värvikalt kirjeldab. „Olen varajasest noorusest peale suur muusikasõber,” jätkab Dmitri, lülitudes sujuvalt täiesti teisele lainepikkusele. „Olen õppinud kitarri, teinud bändi ja tagunud trumme,” avab ta ning lisab, et üks tema kunagisi lemmikbände oli Red Hot Chili Peppers.
Veel on ta olnud töö kõrvalt hobi-DJ. „Selle hobi olen siinse kontorirahva tungival soovil uuesti käsile võtnud,” sõnab ta muigamisi. „Samuti olen mõnikord aidanud oma vennal kirjutada lugusid, millest mõnda on ka raadiost kuulda olnud,” poetab ta. Ka muusikas on Dmitri lõviosa teadmistest omandanud omal käel. „Mul on muusikas olemas küll tehnilised teadmised, ent nüüdseks toimin paljuski juba tunnetuse pinnalt,” lisab ta.
Hulk aastaid on Dmitri tegelenud rulluisutamisega ja olnud MTÜ Friday Night Skate liige. „Seda olen ma vedanud umbes kaheksa aasta jagu. Olen sulgenud tänavaid ja pannud teekonda paika,” kõneleb ta. Dmitri armastab ka jooksmist ning on nüüdseks pea kolm aastat tegelenud kettagolfiga ja osalenud võistlustel. „Praegu on see üks mu suuremaid hobisid,” tunnistab ta.
Ent ette tuleb ka selliseid päevi, mil ta üldse mitte midagi ei tee. „Just möödunud pühapäev oli üks niisuguseid,” muheleb ta. Selleks, et midagi tulemuslikult teha, tuleb osata ka tulemuslikult mitte midagi teha. Ja nagu alguses tõdesin – kes teeb, see jõuab.