Uuendatud 29. september 2026
Prognoositud aeg (Registrid)
Kliendihalduse (CRM) mooduli juhend · Standard Books 8 (2018) · Sisukord
Planeeritud Tegevustel on kaks funktsiooni: need võimaldavad reserveerida aega ning võrrelda plaane tegeliku ajakasutusega. Planeeritud Tegevusi kasutatakse tavaliselt seoses mingi konkreetse tööülesandega (näiteks müügikohtumise kokku leppimisel koostatakse Planeeritud Tegevus kohtumise aja reserveerimiseks). Kuna nende Tegevuste Tüübiks on Kalender, on Tegevus nähtav Kalendris, mis lubab kõikidel töötajatel näha, et seotud Isiku aeg on ära planeeritud.
Prognoositud aja registrit saab samuti kasutada planeeritud ja tegeliku ajakasutuse võrdluseks. Antud registris pole planeeritud aeg seotud konkreetse tööga ning prognoose Kalendris ei näe.
Tavaliselt reserveerivad töötajad Planeeritud Tegevustega ise oma aega ette, samas kui Prognoositud aja registris saavad juhatajad määrata, kui palju peaksid nende alluvad kulutama aega erinevat Tüüpi Tegevustele. Näiteks võib siin registris määrata, et müügitöötaja nädala tööajast 30 tundi moodustab müügi- ning 10 tundi administratiivtöö.
Müügimees koostab iga oma kokkulepitud müügikohtumise kohta Planeeritud Tegevuse ning kohtumise aset leidmisel Aja Tegevuse. Prognoositud ja planeeritud ajakasutuse, prognoositud ja tegeliku ajakasutuse või planeeritud ja tegeliku ajakasutuse võrdluseks saab tellida Töötaja aja statistika aruande. Aruandesse kaastakse vaid Kalendri Tegevused.
Kuna Prognoositud aja register ei ole seotud konkreetsete tööülesannetega, ei vaja see sagedast muutmist. Eelmises lõigus toodud müügimehe puhul piisab ühest Prognoositud aja kaardist. Sellel kaardil määratud prognoose kasutatakse iga nädal Töötaja aja statistika aruandes. Uus kaart tuleks sisestada alles siis, kui muutub ajakulu prognoos (nt 25 tundi nädalas müügile, 10 administratiivtööle ja 5 müügijuhtimisele).
Aega saab prognoosida kas päevaks, nädalaks, kuuks või muuks valitud perioodiks.
Töötaja aja statistika aruande koostamisel viiakse Prognoositud aja kaardil määratud tundide arv vastavusse aruande perioodiga. Eeltoodud näites on perioodiks nädal. Kui Töötaja aja statistika aruanne tellitakse perioodiga üks nädal, näeb aruandes Prognoositud aja kaardil määratud tunde. Kui aruandeperioodiks on kuu, on aruandes Prognoositud aja kaardil määratud tundide arv korrutatud neljaga. Kui aruandeperiood on aasta, korrutatakse tundide arv 52ga.
Tabelisse sisesta, mitu tundi on antud Isikule ette nähtud kulutada igale Tegevuse Tüübile.
Pildil on tehtud prognoos töötaja ühe töönädala kohta (määratakse väljal Periood päevades), millest ta tegeleb 24 tundi müügikohtumistega, kaheksa tundi on ette nähtud müügikõnedele ning kaheksa koolituste tegemisele.
Väljal Periood päevades määra Prognoositud aja kaardi periood ning väljal Tunde määra, mitu tundi sellest perioodist tuleb kulutada antud ülesande täitmiseks.
Näiteks kui töötaja peaks tegema nädalas kaheksa tundi administratiivtööd, sisesta väljale Periood päevades ’7’ ja väljale Tunde ’8’. Kui Periood päevades on ’1’, on prognoositud aeg kaheksa tundi päevas.
Igale reale pead määrama nii Perioodi päevades kui Tunnid, et rida kajastuks Töötaja aja statistika aruandes.
Perioodiks on soovitatav määrata kas 7 või seitsmega jagunev number. Nii on Töötaja aja statistika aruanne täpne, kuna arvesse võetakse ka nädalavahetused. Kui oled määranud päevaprognoosid, rakendatakse neid ka laupäeva ja pühapäeva kohta. Kui perioodiks on 5, on viiest päevast pikema aruandeperioodi korral aruanne ebatäpne.
