Seadistus “Tasuliigid”

“Tasuliikide” seadistuses registreeritakse kõik Tasuliigid, mida on võimalik töötajale välja maksta. Samuti registreeritakse samasse registrisse ka kõik kinnipidamise liigid (näiteks: kohtutäitur, elatis, mobiilkõned, trahvid jms).

---

VAHELEHT “ÜLDINE”

Kood – tasuliigi kood.

Nimetus – tasuliigi nimetus (kasutatakse erinevates aruannetes).

TSD aruande reakood – väljamakse kood, mida kasutatakse TSD aruande loomiseks, Ctrl+Enteriga valitav (vt punkt 1.6).

Püsitasu – kui checkbox on märgitud, siis võetakse see Tasuliik aluseks päevatasu leidmisel puhkusearvutamisel “Palga jätkumise” meetodi puhul ja kontrolliks, et püsitasu ei oleks arvestatud topelt (kontrollides Töölepingu rida “Viimane arv.kp”). Lisaks peab valik olema märgitud kui soovite puhkusearvestuse kaartide koostamisel kasutada erinevaid arvestuse meetodeid.

Tasuliigi tüüp (Tasu  / Kinnipidamine (bruto) / Kinnipidamine (neto) / Kohtutäitur (kinnip.neto))

Vastavalt valitud Tasuliigi tüübile liidetakse teiste Arvestusel olevate Tasuliikidega või lahutatakse neto/bruto summast maha. Kohtutäituri tasuliigi puhul peab olema kindlasti märgitud “Kohtutäitur (kinnipid.neto)”

“Kuulub väljamaksmisele” – määratakse, kas antud Tasuliik kuulub väljamaksmisele või mitte. Viimast valikut saab kasutada näiteks kassa puudujäägi kompenseerimise puhul töötaja tasust.

“Tulumaksuga maksustatav” – märgi, kui Tasuliik on tulumaksuga maksustatav.

“Töötaja töötuskindlustusega maksustatav” – märgi, kui Tasuliik on töötaja töötuskindlustusega maksustatav.

“Sotsiaalmaksuga maksustatav” – märgi, kui Tasuliik on sots.maksuga maksustatav.

“Tööandja töötuskindlustusega maksustatav” – märgi, kui Tasuliik on tööandja töötuskindlustusega maksustatav.

Puhkusearvestuse aluseks – märgi, kui Tasuliik on puhkusarvestuse aluseks.

Kogu summa täiendav tulumaksu vaba miinimum – ei saa kasutada alates 2018.

Arvestuse alus – siin määratakse ära, kuidas leitakse Tasuliigi summa Arvestuse koostamisel.

Fikseeritud summa – palgaarvestuse koostamisel ei võeta arvesse puudutud päevi. Arvestusele tuleb sama summa, mis on määratud Töölepingus või Avatud kannetes (kasutatakse näiteks preemiate, boonuste, juhatuse liikme tasude puhul jne).

Proportsionaalselt töötatud ajaga – võetakse arvesse etteantud Tasuliigi summa, jagatakse Töötaja tööpäevadega selles perioodis ning korrutatakse töötatud tööpäevadega selles perioodis (kasutatakse näiteks tavalise töötasu puhul, kus väljateenitud töötasu väheneb puudutud päevade tasu võrra).

Tööajatabel – võetakse aluseks töötatud tunnid Tööajatabelist.

Tükitöö – võetakse aluseks on kogused Tükitöö tabelist.

---

VAHELEHT “PUHKUSE ARVESTUS”

Kui tegemist on puhkuse tasuliigiga, siis vajalik “Puhkuse arvestus” vahelehel määrata puhkuse arvestuse meetod:

Ei tasustata – puhkuse tasuliiki ei tasustata.

Keskmine tööpäeva tasu – puhkuse tasu arvutamisel arvestatakse keskmist tööpäeva tasu.

Keskmine kalendripäeva tasu (v.a Riiklikud pühad) – puhkuse tasu arvutamisel arvestatakse keskmist kalendripäevatasu v.a riiklikud pühad. Enamasti kasutatakse just seda valikut põhipuhkuse tasu arvutamisel.

Keskmine kalendripäeva tasu (kõik päevad) – puhkuse tasu arvutamisel arvestatakse keskmist kalendripäeva tasu.

Palga jätkumine – võimalik kasutada töötajatel, kellel töötasu tasuliigil märgitud valik “Püsitasu“.

Minimaalne tasu – puhkuse tasu arvutamisel võetakse aluseks kehtiv minimaalne töötasu (seadistusest “Minimaalne töötasu“).

---